Lepitusmenetluse käik

Юридические услуги

Lepitaja:

  • dokumenteerib (protokollib) lepitusmenetluse käiku;
  • aitab taastada dialoogi konflikti tõttu katkenud suhetes;
  • aitab analüüsida tekkinud olukorda erinevatest vaatenurkadest vaadates;
  • koostab lepitusmenetluse käigus protokollitud teabe põhjal juriidilise kokkuleppe;
  • kui pooled avaldavad selleks soovi, aitab tunnustada juriidilist kokkulepet täitedokumendiks.

Koos lepitusmenetluse alustamisega tekib lepitajal kohustus hoida kogu vaidluse lahendamise käigus saadud teave saladuses ning ühtlasi on tal sellest alates keelatud esindada neid pooli mis tahes muus menetluses.

Lepitusmenetlusi on kahte liiki:

1. Mediatsioon. Lepitaja aitab vaidluse osapooltel endil leida kompromisslahendus, mis rahuldaks mõlemat osapoolt. Antud juhul piirdub lepitaja roll osapoolte kallutamisega kompromisslahenduse vastuvõtmisele (osapoolte suunamine vajalikule rajale).

2. Lahenduse väljapakkumine. Olles hinnanud lepitusmenetluse käigus asjaolusid ja osapoolte argumente, pakub lepitaja välja omapoolse vaidluse lahenduse. Samas ei ole tema otsus pooltele kohustuslik/siduv, kui osapooled ei ole sellega nõus ja ei ole saavutanud selle suhtes kompromissi.

Juriidiline kokkulepe ja täitedokument

Lepitaja valmistab ette juriidilise kokkuleppe, millele kirjutavad alla protsessi osapooled.

Osapoolte soovil ja nõusolekul võib kohus või notar tunnistada juriidilist kokkulepet täitedokumendiks.

1. Lepitaja vahendusel sõlmitud kokkuleppe tunnistab hagita menetluses täitedokumendiks kohus vastava avalduse alusel.

Juriidiline kokkulepe peab reeglina sisaldama varalist nõuet. Mittevaralise nõude võib kohus tunnistada täidetavaks üksnes juhul, kui selle nõude suhtes on võimalik jõuda kompromissile.

2. Lepitaja vahendusel sõlmitud kokkuleppe tõestab notar ning koos võlgniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele.

Lugege ka artiklit (VENE KEELES).